Lahtristatud kandiku päritolu saab jälgida toitlustus- ja toitlustussektoris arenevatel nõudmistel "korralduse, korrasoleku ja tõhususe osas". Algusaegadel hakkas toitlustustööstus -eriti koolides, haiglates ja sõjaväekohvikutes- järk-järgult kasutama jaoturitega väikeseid taldrikuid või kandikuid, et hõlbustada toitude massilist jaotamist ja haldamist. See disain takistas erinevate toitude maitsete segunemist, hõlbustades samal ajal portsjonite kontrolli ja suurendades söögikordade tõhusust. Seoses kiirtoidu ja Rootsi laua kultuuride levikuga laienes lahtritesse paigutatud kandikute kasutusala veelgi, muutes need oluliseks vahendiks toitlustustööstuse standardimise ja toimimise järjepidevuse tagamiseks.
Nii kodumaistes kui ka kaubanduslikes söögikohtades on lahterdatud kandiku kontseptsiooni mõjutanud ka läänelik{0}}kiirtoidukultuur. Näiteks 20. sajandi keskpaigas võtsid Ameerika Ühendriikide koolide ja sõjaväekohvikud laialdaselt kasutusele lahterdatud kandikud, et kiirendada toidu jaotamist ja tõhustada operatiivjuhtimist. Materjalide ja tootmisprotsesside edenedes hakkasid tekkima erinevatest materjalidest -nagu plastist, metallist ja keraamikast valmistatud lahterdatud kandikud; need uuendused tagasid, et kandikud ei vastanud mitte ainult funktsionaalsetele nõuetele, vaid pakkusid täiustusi ka esteetika ja vastupidavuse osas.
